MÕTTEID LOOVUSEST
Keskmine lugeja loeb 238 sõna minutis
järgnev tekst võtab aega: 3 minutit
Loomingulisus ei ole kindlasti mitte ainult kunstnike pärusmaa- see on edasiviiv jõud teaduses, äris, tehnoloogias ning igapäeva-askeldustes. Neuroteadus ütleb, et loomingulisus tekib aju võimest luua luusi seoseid ideede vahel, kaasates nii vaikerežiimi kui ka täidesaatva kontrolli võrgustikke selleks, et sütitada inimajus innovatsiooni.
Minu arvates ägedaim paradoks maailmas on, et olenemata, et meid on maamunal nii palju, oleme me ometigi kõik unikaalsed olendid. Mitte kellelgi teisel pole ligilähedalegi sarnast mikstuuri tajudest või mõtetest, lapsepõlvekogemustest, talentidest, iseloomust, annetest või visioonist. Jah, AI võib olla osav loovaid ideid lõputult genereerima, kuid inimteadvus, emotsioonid ja hingelisus on miski, mida tehnoloogia juba ei tabada ei suuda.
Meil kõigil on olemas otsmikusagar- nn kreatiivsuse powerhouse! Just see imeline osakond on seotud sellega kui innovaatilisi ideid, uusi vaatenurki ja lahendusi suudame välja mõelda. Eriti särama lööb see osa just siis, kui inimesed tegelevad loovate tegevustega, mil tekib nö flow-state ehk kulgemisseisund (säärasest optimaalse kogemuse psühholoogiast on kirjutanud nt Mihaly Csikszentmihalyi oma raamatus Kulgemine).
LOOV OLEMINE ON LIHTSALT INIMLIK
Kirjanik ja kreatiivsuse uurija Arthur Koester leidis, et loomingulisus on harjumuse alistamine originaalsuse poolt ning et geeniuse peamine tunnus ei ole täiuslikkus, vaid originaalsus. Uute piiride avamine!
Võid siinkohal hetkeks mõtiskleda, millist lugu sa hetkel endale ja maailmale jagad just selles osas, kui loov sa oled..mida loov-olemine üleüldse sinu jaoks tähendab või milliseid tundeid sinus esile toob?
LOOV OLEMINE ON LIHTSALT INIMLIK
Pooled minu enda perekonnast on nö “paberitega kunstnikud” ning ka minu jaoks on millegi uue loomine justkui eluvajalik protsess, et tunneksin ennast tasakaalus ja inspireerituna. Selleks ma kas improviseerin muusikainstrumentidel, joonistan, pildistan või mõtlen välja erinevaid loovprojekte. Ka väga suur osa mu professionaalsest karjäärist on põhinenud oskusele olla spontaanne ja loominguline- töötades klientidega nii haiglas, koolis kui erapraksises, loon ma igal vastuvõtul originaalse suhtlusmustri ning valin välja sobivad töötamismudeleid ning -võtteid.
Võib-olla oled kohanud ütlust kellegi targa poolt, et creativity is intelligence having fun, and fun is the best motivator, aga kui loovus on miski mida vajad ekstreemselt ajakriitilises ning eluohtlikus olukorras (mõtle kasvõi kosmosesüstikusse või merele triivima jäänud isikutele) siis saame räägime loovmõtlemisest juba kui ellujäämis-oskusest. Ja oi kui palju mahub veel nende kahe skaalapunkti, kunsti loomise vs ellujäämine, vahele..
Võid hetkeks siinkohal mõtiskleda, millal oled kasutanud loovust, et jääda ellu, kas lapsepõlves või karjääriredelil ronides, uut eesmärki maha murdes või siis selleks, et ennast või teisi ispireerida…
Maya Angelou on täheldanud, et loovus on nagu muskel- mida rohkem sa seda treenid, seda tugevamaks ta muutub. Nagu muskel, saab loovus jõudu regulaarsest praktiseerimisest, uudishimust ning soovist nihutada piire. Sa ei saa loovust ära kulutada- mida rohkem sa loovmõtlemist kasutad, seda loovamaks sa muutud!
Ka loovas coachingu-protsessis hakatakse treenima justnimelt seda sama kreatiivsuse-musklit, et tugevneks sisemine tahe ja innovatsioon loovmõtlemist enda kasuks pöörata. See võib vahel tunduda isegi ebamugav või vastupastupanuäratav nagu tihti kõik arenemise ja õppimisprotsessid, kuid tulemus see-eest on seda tõeliselt väärt, sest tihti sünnivad taolisest protsessist ideed, mille peale sa varem tulnud poleks.
Loovus on oskus olla uudishimulik ning esitada erinevaid küsimusi- siin ei ole küsimustki selles, milline peaks olema tulemus või eesmärk.
Mõned usuvad, et selleks, et olla rohkem loov on kõige tähtsam luua selleks parim keskkond- sellesse usugruppi kuulun ka mina. Tuleb luua parim võimalik atmosfäär (või meeskond), mis toetaks meie erinevaid tajusid ning uute sünapsite teket ajus.
ENDA LOOVUSELE JA LOOV-OLEMISELE PEAMEGI ANDMA ISE TÄHENDUSE NING TÕLGENDUSE
Loovus on lihtsalt asjade ühendamine sõnas Steve Jobs. Aga et midagi millegagi ühendada vajame me vahel siiski ka teiste inimeste abi ning toetust. Ideede voolavus teadvuses on väga tihti seoses just meie elukogemustega ning avatusega uutele olukordadele ning igale inimesele ei tule see niisama orgaaniliselt kui teisele.
Loov-protsess on alla-andmise ja kontrollikaotamise protsess arvab õpetaja ja kirjanik Julia Cameron. Loovus elab vabamängus ja improvisatsioonis ning justnimelt ekperimenteerimine on märksõna, mis puudutab millegi originaalse ja uue loomist. Seega tulekski aeg-ajalt ette võtta tegevusi, millel ei olegi kindlat eesmärki või ajaraami ning kulgemisele lisada ka tsipake oskust mitte tunda end sealjuures päevavargana.
Ainult hajusmõtlemisest pole kindlasti kellelegi kasu, leidis ka vastlahkunud kirjanik ja bioloog Fred Jüssi. Inimene peaks regulaarselt laisklema või nagu talle meeldis rõhutatult lisada- mölutama! Ning kui ta seda enam teha ei oska, siis peaks ta seda uuesti õppima.
PARIMAD HETKED & TULEMUSED ON SÜNDINUD MINU ELUS SIIS,
KUI OLEN LUBANUD ENDAL OLLA AUTENTSELT LOOV- PEAMISELT SAABUB FLOW-HETK KUI MÄNGIN MÕNDA MUUSIKAINSTRUMENTI, TEEN GRAAFIKAT, OLEN LASTEGA, PILDISTAN VÕI HARRASTAN KOKAKUNSTI.
Siin mõningaid näiteid minu loovuse tagajärgedest
